Vitraaži autor Dolores Hoffmann sündis 1937. a Leningradis, praeguses Peterburis. Ta on eesti-saksa päritolu maalikunstnik, kelle vanemad arreteeriti, kui ta oli 5-kuune. Isa lasti maha. Kui eestlannast ema 1945. aastal vabanes, otsis ta 8-aastase tütre lastekodust üles ja nad sõitsid Eestisse. Hariduse sai Dolores Hoffmann Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, kus ta õppis aasta aega klaasikunsti, kuid siis läks üle maalikateedrisse ja lõpetas maalikunstnikuna. Dolores Hoffmani diplomitöö oli 1963. aastal valminud kino Rahu freskopannoo ”Hommik”, kus kalurid hommikul merele lähevad. Juba siia teosesse on kunstnik mitmed sõbrad ja teekonnakaaslased paigutanud. Freskol kujutatud Saaremaa rannamaastiku taustal on vennad Jüri ja Henno Arrakud, graafik Evi Sepp, maalikunstnik Jüri Palm, skulptor Renaldo Veeber ja ajastu ikoonina Ernest Hemingway. Kunstnik suhtus oma loomingusse väga printsipiaalselt ja ei ole kunagi poliitilise elu tegelasi kujutanud.
Kunstnikust on valminud film “Jagatud valgus”.
Teletorni vitraaži saamislugu ei kulgenud probleemideta. Kõikide kunstnike tööde üle oli range kontroll. Eestis läbi läinud kavandile oli vaja Moskva kinnitust. Kuidas näiteks lubatakse protestivaid inimesi juhutada? Kelle vastu protestitakse? Kas teema on saadud uudistest? Pinochet näiteks oli Tšiilis. Meie julge monumentaalkunsti komisjon ütles lihtsalt, et kinnitus on olemas ja töö võis alata.
1980. a olümpiamängudeks jõudis kunstnik valmis teha vaid vitraaži keskmise osa. Täielikult valmis teos järgmisel aastal ja see paigutati fuajeesse kassade juurde.
“Seda palangut, kirge vitraaži kavandamise ja valmistamise ajal ning lõpuks ikka üllatust, otse rabatust valmis töö ees seistes ei ole võimalik unustada,” on meenutanud kunstnik meistritöö sündi intervjuus ajakirjanik Külli Reinupile.
Augustiputši ajal 1991. aastal tahtsid Teletorni piiranud nõukogude dessantväelased läbi vitraaži torni murda. Vitraaž on selline klaasikunstiteos, kus värvilised sobivaks lõigatud klaasitükid on omavahel tinaribadega ühendatud. Tänu sellisele tinavõrgule dessantlaste üritus ebaõnnestus. Mõned kummi tõugatud paneelid ja üksikud purunenud kohad parandati juba samal aastal. Kuid oli selge, et vitraaži senine asukoht ei ole hea.
Teletorni renoveerimist alustati 2010. aasta juunis. Projektis olid ette nähtud suured ümberkorraldused fuajees, et valgusolusid parandada ja sissepääsu lahendust muuta. See tähendas ka vitraaži teisaldamist. Paneelid puhastati põhjalikult, probleemsed kohad parandati kunstniku ja tema meistrite abiga ja pandi uuesti teisel korrusel asuvas kinosaalis kokku. Vitraaži osad paigutati metallkarkassile soonte vahele. Saal sai endale üle 20 meetri laia värvilise vitraažseina. Lõunapoolne päike paistab läbi välimiste klaasakende ja paneb vitraaži värvid särama.
360° vaade!