Vitraaž “Televisioon – aken maailma” koosneb üheksast suurest üksteise kõrval asuvast seinakõrgusest, peaaegu ruudukujulisest, sektsioonist laiusega 2,25 ja kõrgusega 2,30 meetrit. Sektsioonide vahel on kaks 40 x 26 cm suurust sammast, mis jagavad vitraaži omakorda kolmeks võrdseks osaks.
Igal sektsioonil on kaheksa paneeli, neli kummalgi pool üksteise all. Ühesuurused horisontaalse ristküliku kujulised paneelid on kõrgusega 56 ja laiusega 113 cm. Need on paigutatud metallkarkassi, mis moodustab valguse taustal tumeda ruudustiku.
Paneelid koosnevad väikestest või suurematest värvilistest erineva tekstuuriga klaasidest. Need on klaasinoaga välja lõigatud ja sulatatud tina abil mustriteks ja kujunditeks kokku liidetud. Ühel paneelil võib olla ainult väike osa terve sektsiooni suurest kujundist.
Vitraaži kandvateks värvideks valis kunstnik värvitelevisiooni spektrivärvid: punase, sinise ja rohelise. Kunstniku enda nägemuses väljendavad kasutatud värvid ka inimtundeid: punane emotsioone, sinine teadmisjanu ning roheline rahulolu ja hingerahu.
Värvilised sektsioonid paiknevad sünkroonis. Valgeid on üks, teisi värve kaks, üks kummalgi pool. Valge sektsioon on keskel, edasi kummalegi poole üks kollane, siis punane, sinine ja roheline sektsioon. Kunstnik on pannud vitraaži värvid sujuvalt ühest sektsioonist teise liikuma lisades kõrvaloleva sektsiooni värvi klaasitükke. Kompositsioonilt on mõlemad ühte värvi pooled sarnased, ehkki kujutatud on vahel täiesti erinevaid asju. Midagi vastandub ja samas on mõlemas pooles midagi ühist. Sektsioonid on nagu vahelduvad kaadrid.
Iga sektsiooni sees on peaaegu ruudu servadeni ulatuv suur ring kui teleobjektiiv, mis vaataja jaoks informatsiooni salvestab. Ring koosneb kahest kõrvuti asuvast kitsast klaasireast, mis on valmistatud antud sektsiooni põhivärvi heledamatest ja tumedamatest klaasi ribadest. Ring on osa vitraaži mustrist ja kulgeb läbi kõikide paneelide. Ringi sees olevad kujundid on harilikult mitmel paneelil.
Ka sektsioonide nurkades on ringist väljaspool midagi olulist kujutatud. Sektsioonidel kujutatud objekte ümbritseb kõikidel sektsioonidel sarnane tagapõhi. Ringist välja jääva kahe ülemise ja kahe alumise kõrvuti asuva paneeli osad moodustuvad väikestest diagonaalse paigutusega rombidest. Nelja keskmise paneeli tagapõhi on horisontaalselt triibuline nii ringi sees kui ka külgedel ringist väljas.
Vitraaži autor kasutas olulisemate detailide, nägude ja täpsemate kujutiste edasiandmiseks klaasimaalitehnikat, kus klaasimaali värvidega maalitud vitraaži tükke enne vitraaži paigaldamist kõrgel 600 kraadisel temperatuuril kuumutati.
- Keskmisel üksikul valgel sektsioonil on reporterid.
Valgest sektsioonist vasakul ja paremal on kollased sektsioonid. Koos moodustavad nad vitraaži keskmise osa. See on nagu “kinoajaleht”, kus kajastatakse igapäevasündmusi. Kolme sektsiooni ühendavad läbi kahe alumise paneeli horisontaalselt kulgevad augustatud informatsiooni kandvad lindid. Lindid asuvad erinevatel kõrgustel. Valge sektsiooni keskel ringi sees on ringikõrgused vööni kujutatud reporterid – mees vasakul, naine paremal. Mehe pea on poolviltu paremale. Tema klaasimaali tehnikas teostatud nägu mõjub mustvalge fotona. Laineliste üle pea kammitud juustega mehel on kõrge märgatavate vagudega otsaesine, veidi mandlilõikelised suured silmad, tihedad kaardus nurklikud kulmud, sirge nina ja rääkimiseks avatud südamekujuline suu. Žestikuleerivad käed on ees lõua kõrgusel, harali näpud peaaegu puudutavad üksteist. Vasakpoolne käsi on kõrgemal. Käte valmistamiseks on kasutatud mustrilise pinnaga klaasi. Käte juurde diagonaalselt alt vasakult üles paremale on lisatud oranži ja kollast värvi klaasi.
Suurte, omas ajas moodsate suurte prillidega naine temast paremal räägib mikrofoni. Ümara mikrofoni juhe teeb tiiru ümber naise parempoolse käe näppude ja langeb alla teise käe juurde. Mikrofoni taha, avatud kaelusega pluusi kaelusesse, on seotud hallikaslilla rätt. Räti otste juurest diagonaalselt üles paremale on lisatud punastest klaasitükkidest piklik laik. Lühikeste juustega naise ovaalse näo vasak pool on sinisest klaasist.
Pildid päevakajalistest sündmustest on ka valge sektsiooni nurkades.
All vasakul seisavad rätiga ema, noor naine ja nende vahel pilotkaga mees vasakule profiilis. Ema käed on ümber poja kukla. Mehe käed on ümber mõlema naise õlgade. Kujutatud ongi kõige olulisemat – pead ja käed, väikestest rombidest ümbritsetuna.
Parempoolsel alumises nurgas kajastatakse spordisündmusi. Kõrgushüppajate kehad rulluvad horisontaalselt üle lati. Kujutatud on ainult kehad ja jalad. Parempoolse hüppaja sirutatud jalg jääb paremale kõrval asuvasse kollasesse sektsiooni.
Vasakul ülemises nurgas on kolm rõõmsat neidu. Parempoolne neist on tõmmu, mis kujutab rahvaste sõprust. Vasakpoolne neiu hoiab kinni kollasest kõrvalsektsioonist valgesse ulatuvast ülestõstetud käest.
Ülal paremas nurgas inimesed protestivad. Vasakpoolsel on käes ruupor, parempoolsel noormehel ripub kaelas kirjaga tahvel. Nende vahel on kinniseotud suuga pikkade kollaste juustega naine.
Valgel sektsioonil on kasutatud põhiliselt valget, aga ka kahvatusinist, erksinist, hallikaslillat, veidi kollast, oranži ja punast klaasi. Valge mõjub vitraažil kõige kirkamana, eriti teiste värvide kõrval. - Vasakpoolse kollase sektsiooni ringi sees vasakul seisavad tõsiste nägudega poolviltu noor mees, temast paremal noor naine. Naine vaatab silmadega vaataja poole. On teada, et kujutatud on Dolores Hoffmanni vanemaid noorena. Naine hoiab käes isa fotot. Nende kohal on mehed kõhuli kaevikus.
Ringis paremal pool on kunstniku ema juba eakana, käes Doloresi foto. Temast paremal, veidi allpool, hoiab laps mõlema käega nukku. Ka temal on käes foto. Nende vahel üleval on kollaste juustega noormehe pea. Nende kohal vasakul roomavad inimesed. Paremal on kollase lindiga seotud käed ja selili mehe pea profiilis. Ka siin on näod ja fotod mustvalged ja tõetruud.
Kollase sektsiooni ülemistes nurkades vasakul protestivad inimesed.
Parempoolses nurgas jätkub valgel sektsioonil alanud rõõmsate noorte teema. Kollase sektsiooni serval seisab neiu, kes on ühendanud ülestõstetud käed valge sektsiooni noortega. Mõnedel on suud avatud.
All vasakus nurgas on longuspäised kinniseotud silmadega inimesed. Katkenud valge lint tuleb ringi seest ja on paremal inimeste taga keerdus.
All paremas nurgas jooksevad sõdurid, meditsiinitöötaja talutab haavatut.
Parempoolne valge sektsiooni poolne pool on heledam ja kollasem, sees on veidi oranžikat ja foto juures veidi punast klaasi. Vasak pool sisaldab rohkem oranži, punast ja tumepunast. See on nagu üleminek kõrvalasuvale punasele sektsioonile. - Parempoolsel kollase sektsiooni ringi keskmes on kummalgi pool vastakuti viis meest. Vasakul ülal salvestavad kolm mikrofonidega reporterit parempoolset kõnelejat. Alumised mehed esiplaanil suruvad kätt.
Ülemistes sektsiooni nurkades jätkub protestilaine. Vasakul on kolm eri rahvustes meest, neist parempoolne näitab pöidlaga alla. Paremal on kolm naist, keskmisel noorel ja parempoolsel vanal rätiga naisel on rusikad püsti. Tagaplaanil võib lugeda hispaaniakeelset kirja “Chile Dolor Y Esperanza”.
All vasakul nurgas jätkub valge sektsiooni sporditeema.
Paremal istub lebava lapse kõrval peasalliga naine, tema avatud peopesa on lapse kohal. Lapsel on esiletungivad ribid ja kõhnad jalad. Lapse nägu paremal on vaataja poole pööratud.
Ka selle sektsiooni värvid on vasakpoolsele sarnased, valge sektsiooni pool on heledamad ja kollasemad toonid, punase sektsiooni poolsed paneelid on oranžimad ja teiste hulgas on tumepunast klaasi.
Kollaste sektsioonide kõrval on punased. See on aken kultuuriellu – vasakul maailma, paremal Eesti kultuuri. - Vasakpoolse punase sektsiooni ringi sees, alumise poole keskel, seisab kõrvale tõstetud kätega valges pikas ürbis noore näoga inimene. Tema kohal on suured valged pöördes käed. Vasakpoolne käelaba on allpool, parempoolne selle kohal. Näpud on harali ja kaks tagumist sõrme puutuvad kokku. On teada, et vitraažil on kujutatud nukuteatri näitleja Ferdinant Veike käsi. Käte kohal ulatub ringist välja stiliseeritud Colosseum. Vasakpoolsest käest jäävad kummalegi poole kaks antiikset teatrimaski. Maskide all vasakul puhub keebiga pillimängija sirget puhkpilli, ise näoga paremale.
All paremal tantsib saksa lihtrahvas. Ees on lopsakas naine, seelik on tõusnud üle põlvede. Mees on taga, mõlema ühendatud käed on paremal kõrval.
Pillimängijate ja tantsijate jalad ulatuvad ringist allapoole, ümberringi väikesed rombid.
Kuna järgmisena tuleb sinine sektsioon, on üleminekuna lisatud vasakule lillat, veidi ka oranži. - Punane parempoolne sektsioon on samasuguse lahendusega. Ringi alumise poole keskel sätib valge neiu pähe tanu – Muhu laevukest. Tema kohal on suured valged kuduvad käed ja kummalgi pool kaks rahvuslikku maski. Käte kohal, ringi ülemises osas, kõrgub ringi kohale väikese ruuduliste akendega tare katus.
Ringis allpool vasakul tantsib eesti rahvariietes paar. Kõrge tanuga tüdruk on näoga, poiss seljaga. Paremal mängivad saateks kaks torupillimängijat, poolviltu teineteisest ära pöördunud.
Ka siin ulatuvad ringist allapoole üksnes pillimängijate ja rahvatantsijate viiskudes jalad.
Punaste kõrval asuvad sinised sektsioonid, mis on aken teadusmaailma – vasakul huvitavad avastused ja geneetika, paremal kosmoseteema. - Vasakpoolse sinise sektsiooni ringi keskel on poole väiksem hele ring. Selle keskel on imik näoga vaataja poole, käed üleval nagu kaaluta olekus. Inimene sünnib. Tema ümber on korrapäratult värvilistele klaasidele paigutatud mustad kromosoomid. Need on väiksed ja keskelt kokkupigistatud H-tähe kujulised. Lisaks valgele on ringis helesinist, veidi rohelist, lillat ja lapse pea ümber punast. Ringi välimine osa koosneb ebakorrapärase kujuga tumesinistest ja heledamatest klaasitükkidest, kus võib märgata tuumadega rakke. Punase poole jäävas parempoolses osas lipsab sisse ka lillat ning kaks punast klaasikildu.
Ringi kohal kummalgi pool on neli poolviltu teineteise poole pöördunud töösse süvenenud teadlase pead. Vasakpoolne naine segab ümara kolvi sisu, parempoolne mees uurib käte vahel midagi. Prillidega mees naise kõrval paremal loeb pea käele toetatult. Ringi all on tumesinised väikesed rombid. Vasakul lisandub tumeda sisse helesinist. - Parempoolne sinise sektsiooni ring on samasugune, suure ringi sees on väike ring. Kuid imiku asemel hõljub keskel kaaluta olekus kosmonaut, käed ja jalad laiali. Kosmonaudi nägu on naerul ja meenutab Gagarinit. Võib aimata kosmoselaeva sisemust ja inimese esimesi samme Kuul. Kosmonaudi kõrval paremal on maskitaoline nägu. Ülejäänud ring kujutab erisuurustes värvilisi sini-puna-lillasid laike ja leegikujulisi omavahel haakuvaid siniseid klaasitükke. Ringi kohal on väikesed rombid, punase sektsiooni pool koos lillaga, järgneva rohelise sektsiooni pool aga sinakasrohelisega. Ringi all vaatavad erinevate ilmetega inimesed taevasse. Parempoolne profiilis mees hoiab rusikas kätt suu juures, noormees vaatab pikksilmaga, vasakul on õnnelikud naised.
Kõige äärmised rohelised sektsioonid on aknaks maailma nii noortele kui vanadele. Vasakpoolsel sektsioonil on kortsus nägu. Paremal aga vaatab läbi auto akna teadaolevalt Dolorese Hoffmani poeg. - Vasakpoolse rohelise sektsiooni ringi sees on nelja ülemise paneeli suurune vanainimese kortsus nägu paremale pööratud. Näo ees on üksteise all kaks triibulist teleriekraani. Alumisel ekraanil on inimese pea kahe peo vahel ja üks pihk suleb ta silmad. Sest kõik ei ole tõsi, mida näed. Sinuga räägitakse eri keeltes. Mis on sellest tõsi, järeldad ise.
Vanuri pea all vasakul kõrguvad kiriku võlvid, mille seinad ulatuvad alla ringist välja. Vanuri kohal vasakul ulatub aken ülespoole ringist välja. Usk, teler ja aken on tema side maailmaga. Paremas ülemises ja alumises nurgas on rohelised rombid. Sees on ülalpool valget ja allpool sinist. Eri värvi rohelistele lisanduvad ülemisel teleriekraanil värviteleri värvide püstised triibud, vanuri pea ümber valget ja kiriku võlvides lillat. - Parempoolse rohelise sektsiooni sees on poolpöördes vasakule noormehe sale nägu. Tal on lühike tukaga soeng ja suured silmad. Vasakpoolne silm on tume, teine aga hall. Silmade kohal on tundlikud veidi tõusvad kitsenevad kulmud, sirge nina ja pruntis huuled. Lõug on terav.
Noormehe taga ja tema kohal kõrgub ringist välja paneelelamu. Noormehe näost vasakul on üksteise all kolm teleriekraani. Neist ülemisel näitab mustvalge käsi noormehe oimu kõrgusel nimetissõrmega paremale. Käega risti, selle peal, hoiab teine käsi läbipaistvat rohelist muna. Alumised ekraanid on erivärvi horisontaalselt triibulised, sisse viskab valget, kollast, sinist, lillat. Noormehe pea taga on poolenisti kõrvale tõmmatud aknakardin. Noormehe lõua all kulgeb vasakule alla maantee kahe autoga. Taga on mäed ja teepervel kasvavad puud.
Noor ja vana vaatavad teineteise suunas, nende vahel on terve elu. Ühine on teleriekraan.
Vitraaži läbiv küsimus on “mis on kellelegi aknaks maailma?” Kui aken on suletud tuleb paluda ta avada. See töö kõneleb palju enam, on kunstniku isikliku looga läbi põimunud ja igal sektsioonil on oma peidetud mõte.
360° vaade!