Pariisi lepe jõustus, aeg on tegutseda

Täna jõustub ülemaailmne Pariisi kokkuleppe, mis on esimene mitmepoolne ja siduv leping ohtlike kliimamuutuste ohjamiseks. Kokkuleppe jõustumise tähistamiseks värvub Tallinna Teletorn roheliseks.

„On väga hea, et Pariisi kokkuleppe jõustumiseni jõuti niivõrd kiiresti, kuid on selge, et selle jõustumisest üksi ei piisa, vaja on ka tegusid. Inimese panus kliimamuutustesse on märkimisväärne ning ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel see võimendub veelgi. Peame kõik – nii ettevõtted kui tavainimesed – muutma oma suhtumist ning üle minema keskkonnasõbralikumale majandus- ja käitumismudelile,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes.

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Hinnangud näitavad, et see eesmärk on täidetav ning poliitikasuundade rakendumisel väheneb enim kasvuhoonegaaside heide aastaks 2050 energeetikas ja tööstuses, seejärel transpordis, vastavalt 67% ja 52%

„Üleminek uuele mõttemallile ei peagi kerge olema, aga lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik. Keskkond saab olema puhtam ja inimesed seeläbi tervemad, ressursse kasutatakse mõistlikumalt ning enamjaolt teevad uued lahendused inimeste elu ka mugavamaks. Planeet Maa elanikud peavad mõistma, et ressursid on piiratud ja senine pillav eluviis peab lõppema,“ selgitas Pomerants.

Pariisi kokkuleppe järgi tuleb riikidel hakata vähendama oma tekkivate kasvuhoonegaaside koguseid. Vähendamises leppis kokku 195 riiki. Selleks, et kokkulepe kehtima hakkaks, oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab kokku vähemalt 55%. Need tingimused täideti 5. oktoobril 2016 ning lepe jõustub täna, 4. novembril 2016. Pariisi kokkulepe rakendub 2020. aastast. Tänaseks on leppe ratifitseerinud 94 riiki 197 hulgast, Eesti ratifitseeris leppe 31. oktoobril.

Oktoobri alguses ratifitseeris kokkuleppe ka Euroopa Liit, mis võimaldab Euroopa Liidul osaleda Pariisi kokkuleppe osaliste esimesel kohtumisel järgmisel nädalal Marrakechis algaval ÜRO kliimakonverentsil. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heide moodustab ülemaailmsest heitest 12,28%. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus moodustab ülemaailmsest heitest 0,06%.

Foto: Rene Suurkaev

Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

#ParisAgreement #GlobalGoals #COP22

#ClimateAction