Trepp ja ajajoon.
Meie alustame näituse külastust teise korruse fuajeest, kuhu tõuseb esimeselt korruselt keerdtrepp. Trepp on välisuksest paremal. Trepil on klaasrinnatis ja metallist käsipuud. Trepi astmete püstisele kõrgusele on kronoloogilises järjekorras vasakule kirjutatud aastaarv. Paremal on sama arv kahe astme kõrguselt. Aastaarvud on valgega kas roosal või tumelillal tagapõhjal. Keerdtrepist paremal seinal on aastaarvud selgitustega. Roosaga on meditsiinigeneetika arengu ajajoon, tumelillaga on tehnoloogia arengu ajajoon aastatest 1953 kuni aastani 2016.
Näiteks tumelillal põhjal:
- 1953 – James D.Watson ja Francis Crick avastasid DNA kaksikheeliksi kujulise ülesehitus.
- 1977 – Frederick Sanger töötab välja DNA järjestuse määramise meetodi- Sangeri sekveneerimise.
- 1983 – Kary B.Mullis töötab välja polümeraasi ahelreaktsiooni PCR, mis võimaldab kopeerida lühikesi DNA lõike.
- 1986 – võetakse kasutusele esimene automaatne DNA sekveneerija, mille leiutas L.M.Smith.
- 1990 – käivitatakse Inimese Genoomi Projekt, et leida kogu inimgenoomi 3,2 miljardi aluspaari järjestus.
- 1995 – võetakse kasutusele uudne sekveneerija AB310, mis kasutab DNA lahustamiseks lineaarset polümeeri kapillaaris.
- 2003 – Inimese Geeni Projekt lõpetab inimgenoomi jäljendamise.
- 2006 – esimene uue põlvkonna 454 DNA sekveneerija saavutab müügiedu 2007- tutvustatkse uut sekveneerimistehnoloogiat, mis suurendab sekveneerimise kiirust 70 korda.
Roosal põhjal:
- 1968 – alustatakse meditsiinigeneetika teenuste pakkumist Eestis.
- 1996 – Tartus avatakse molekulaardiagnostika keskus, kus hakatakse tegema pärilike haiguste sõeluuringuid ja DNA- diagnostikat.
- 2000 – luuakse Eesti populatsioonipõhine Geenivaramu, kuhu aastaks 2011 jõutakse kaasata üle 51000 geenidoonori.
- 2008 – erafirmad hakkavad pakkuma geeniteste peale tervislike põhjuste ka meelelahutuslikul eesmärgil.
- 2014 – geenitestide arv on viie aastaga rohkem kui kahekordistunud.
- 2016 – Eestis algatatakse riiklik personaalmeditsiini programm.