Näitus „GEENIAALNE“

Toimumiseaeg

01.04.2019 - 31.12.2022kell12:00-21.00

Näitus imelisest inimesest

Näitus suleti veebruaris 2023.

Näitusega pakuti ka lastele geeniteemalisi teadusetendusi “Geenid ja Sina” . Psühhobussi kaasahaarav teadusetendus „Geenid ja Sina“ selgitab põnevaid geenide ja psühholoogia vahelisi seoseid.

Kui palju on sinus äädikakärbest?

Kui palju on sinus koera?

Näitusel ”Geeniaalne” vaatame kaugele tagasi, sügavale sisse ja lootusrikkalt edasi. Geenid on osa meie sisekosmosest, millega läbi rääkida ei saa. Geenid määravad meie välimuse ja ka osa sellest, milliseks kujuneb elu jooksul meie tervis. Geenide tundmaõppimine pakub meile kõigile palju avastamisrõõmu ning on ka kasulik!

Meie rännak algab miljardite aastate tagant, mil tekkis planeet Maa. Ajastute kell näitab, et tänaste inimeste vahetud eellased jõudsid Maa ajaloo näitelavale vaid hetk tagasi. Kuid kord juba siin, kutsusid nad esile murrangulisi bioloogilisi ja kultuurilisi muutusi ning viisid need kiiresti kõikidele kontinentidele.

Astume raku sisse ja vaatame, mida põnevat sealt leida on. Ajame näpuga järge vabatahtliku doonori 22. kromosoomis. Saad teada, kas sul võib olla kõrgenenud risk haigestuda II tüüpi diabeeti või kas sulle maitseb brüsseli kapsas. Luba ka lainetel DNA järjendamise pallimeres üle pea lüüa!

Selleks, et öelda, millised on ühe inimese geneetilised haigusriskid, on vaja iseloomustada väga paljude inimeste geenimustreid. Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on Eesti inimeste kaasabil korda saatnud märgilise tähtsusega teo – loonud ainulaadse andmebaasi, milles 2018. aasta lõpu seisuga oli 157 000 geeniproovi. Maailma mastaabis on geeniandmebaas, millega on liitunud 15% ühe riigi täisealistest elanikest, üks mahukamaid. Iga päev liitub varamuga jätkuvalt uusi inimesi!

Tulevikumeditsiin saab olema sootuks teistsugune kui täna, sest geenid hakkavad meiega nüüd järjest enam “rääkima”. Personaalmeditsiin aitab meid:

kaasasündinud haruldaste haiguste diagnoosimisel ja ravis;
onkoloogilises täpsusravis;
sagedasti esinevate haiguste pärilike riskiskooride arvutamisel;
farmakogeneetika valdkonnas, mis tegeleb igale inimesele kõige paremini sobivate ravimite valimisega.

Harilikult algab tervise eest hoolitsemise protsess haigeks jäämisest, kuid autos kinnitame turvavöö sõidu alguses, mitte pärast avariid. Personaalmeditsiin peakski olema see turvavöö, mis võimaldab meil oma tervise eest hoolt kanda juba enne haiguse avaldumist. Geenid ei ole kõiges süüdi ning nad ei tööta üksi! Keskkond ja elustiil, näiteks see mida me sööme, millist õhku hingame ja kui palju liigume, mõjutab oluliselt geenide poolt määratut. Eestis on kavas hakata geeniandmeid kasutama igapäevameditsiinis, et iga doonori isiklik geenikaart aitaks teha just sellele inimesele tervislikke otsuseid. See laseb meil kauem püsida terve ja õnnelikuna.