näitus „GEENIAALNE“

Toimumiseaeg

31.03.2019 - 31.01.2021

Kevadel 2019, avame Teletornis uue näituse „GEENIAALNE“

Näitus imelisest inimesest

Geenide seltskond on üks müstiline kamp! See on midagi, mis moodustab meie sisekosmose ja kellega me läbi rääkida ei saa. Nii on. Geenikood on andnud meile välimuse ja ka osa sellest, kuidas me tervis elu jooksul käitub. Geenid on imelise inimese pärisosa, mille tundmaõppimine pakub meile kõigile palju avastamisrõõmu. Tulevik kuulub geeniteadusele, pole kahtlustki!

Näitusel ”Geeniaalne” vaatame kaugele tagasi, sügavale sisse ja lootusrikkalt edasi. Rännak saab alguse miljonite aastate tagant, mil tänapäeva inimese eellased oma esimesi samme astusid. Vaatame, kust inimene on suure osa oma geneetilisest materjalist hankinud ning millest me tegelikult geneetiliselt koosneme. Astume raku sisse ja vaatame, mida põnevat sealt leida on. Ajame näpuga järge meie vabatahtlikuks osutunud Andres Metspalu (Eesti Geenivaramu direktori) 22. kromosoomis. Kui sa veel ei tea, kas sul on geneetiline risk haigestuda II tüüpi diabeeti või kas sulle maitseb brüsseli kapsas, siis nüüd saad tõe teada. Luba ka lainetel lüüa üle pea sekveneerimise pallimeres.

Selleks, et teadus oskaks öelda, millised on ühe inimese geeniriskid, on vaja iseloomustada suurt hulka inimesi ning leida sealt kindlaid mustreid geenipildis. Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on Eestis inimeste kaasabil viinud ellu märgilise tähtsusega sündmuse. Me oleme suutnud luua ainulaadse andmebaasi, milles 2018. aasta lõpu seisuga oli 157 000 eestimaalase geeniproovi. See oma kogu maailma ulatuslikeim tulemus, kus on kirjas ühe riigi täisealisest elanikkonnast 15% elanike geeniandmed. Me kasvatame seda jätkuvalt iga päev!

Tulevikumeditsiin saab olema sootuks teistsugune, sest geenid hakkavad meiega nüüd järjest enam rääkima. Personaalmeditsiin on see võlusõna, mis aitab meid:

  • kaasasündinud haruldaste haiguste ravis;
  • onkoloogilises täpsusravis;
  • sagedasti esinevate tavaliste haiguste riskiskoori arvutamisel;
  • farmakogeneetikas ehk ravimite erinevas toimes inimestele.

Harilikult algab tervise eest hoolitsemise protsess haigeks jäämisest. Autos me kinnitame turvavöö sõidu alguses, mitte pärast avariid. Personaalmeditsiin peakski olema see turvavöö, mis võimaldab meil oma tervisele mõtlema hakata ja oma elustiili korrigeerida veel tervena.

Tänu Geenivaramu andmebaasile õpime paremini ennustama terviseriske ning saame haigusi tulemuslikumalt ennetada ja täpsemalt ravida. Aastatel 2019–2022 on kavas siduda geeniandmed igapäevameditsiiniga, nii saame hakata igale geenidoonorile edastama tähtsaid teateid geenide poolt.

Aga mitte geenid ei ole kõiges süüdi! Oluliseks riskifaktoriks on ka elustiil. Oma geene inimene muuta ei saa, kuid elustiili muutmine on võimalik. Jälgides, mida sööme ja kuidas elame, saame kauem püsida terve ja õnnelikuna.

image9

Eesti Geenivaramu

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on loonud arstiteaduse arengu jaoks olulise andmebaasi, millega 2018. aasta lõpuks oli liitunud 157 000 eestimaalast, ehk rohkem kui 15% Eesti täisealisest elanikkonnast. Tänu andmete saamisele teistest tervisega seotud andmekogudest ja riiklikest registritest on geenivaramu andmebaas järjest täienenud ning välja on töötatud meetodid terviseriskide paremaks ennustamiseks, et edaspidi geneetilist informatsiooni arvesse võttes saaksime haigusi tulemuslikumalt ennetada ja täpsemalt ravida. Aastatel 2019–2022 on kavas siduda geeniandmed igapäevameditsiiniga, et anda inimestele tagasisidet isiklike geneetiliste riskide kohta.
Mitmete haiguste tekkimisel on lisaks geneetilistele variantidele oluliseks riskifaktoriks ka elustiili. Oma geene inimene muuta ei saa, kuid elustiili muutmine on võimalik. Seega jälgides, mida sööme ja kuidas elame, saame kauem püsida terve ja õnnelikuna

Näituse meeskond

Sisu koostaja: Eesti Geenivaramu

Näituse disain: Exporabbit

Ekraanilahendused: TMD OÜ

Näituse ehitus: Red Hat Group Design OÜ

Projektijuhid: Annely Allik (Eesti Geenivaramu), Hälys Laanemäe (Tallinna Teletorn), Maaja Kuiv (Exporabbit)