Kuni renoveerimiseni Tallinna Teletorni sissepääsu ilmestanud Dolores Hoffmanni klaasvitraaž on uues asukohas torni lõunapoolses küljes, kuna uus arhitektuurne lahendus nägi ette torni esiküljel teise korruse vaate avamist.

Teletorni üks peamisi sümboleid

Vitraaž on paigutatud kinosaali tagaseina, andes suure lisaväärtuse ruumi sisekujundusele. Dolores Hoffmanni värviküllane ning meeleolukas vitraaž on olnud Teletorni üks peamisi sümboleid lisaks kohvikule, millega inimesed torni seostavad. “Tahtsime, et kunstiteos säilitaks oma terviklikkuse ning ühtlasi sobiks ka uute lahendustega” ütles Teletorni juhataja Riina Roosipuu.

„Teletorni sissepääsuala oli torni loomisel labürint: pääslahoone, katusealune lähenemine tornile seda nägemata ja sissepääs teisel korrusel nurga tagant. Uus lahendus loob selge sissepääsu otse teise korruse fuajeesse – külastaja näeb saabudes Teletorni kogu oma uhkuses,” lisas KOKO arhitektide juhataja Andrus Kõresaar. „Teletorni rekonstrueerides hindasime Dolores Hoffmanni vitraaži kõrgelt ja ei pidanud mõistlikuks seda tükkideks lahutada ega jupitada. See on tõstetud ringi ühe tervikuna kinosaali, olles seal kõigile külastajatele näituse osana eksponeeritud”.

Dolores Hoffmanni vitraaž kannab pealkirja „Televisioon on aken maailma”

See on  aken, mille avamisel saab teada peaaegu kõigest, mis meid ümbritseb ja mille keskel elame. Vitraaži keskosas kujutatud reporterid edastavad maailmale neile olulisi sõnumeid, vitraažil olevad ringid aga sümboliseerivad teleobjektiive. Kunstiteosel on kasutatud värviteleviisori spektri põhivärve, mis on punane, sinine ja roheline. Punastel osadel on kujutatud kunstimaailma, sinisel akent teaduste maailma ning rohelisel maailma eri põlvkondade pilgu läbi.