Mihhail Gorbatšovi uudse poliitika ja juhtimise märksõnadeks said uutmine ehk perestroika ja avalikustamine ehk glasnost. Selle poliitika sisuks oli ühiskonna sisepingete vähendamine olukorras, kus kahanenud naftahinnad ei võimaldanud enam nõukogude plaanimajandust püsti hoida.

Moskvas üritati iseseisvuspüüdlusi summutada. 1991. aasta jaanuaris ründasid Nõukogude Liidu eriväed Riias ja Vilniuses tsiviilobjekte, ka sealseid teletorne. Tallinna Teletorni kaudu jõudsid kaadrid Vilniuse ja Riia traagilistest sündmustest läände. Kuna lääneriigid mõistsid sellise tegevuse hukka, alustas Nõukogude Liidu juhtkond tööd uue liidulepinguga. Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia keeldusid sellest leppest. Lepe ei rahuldanud ka vanameelset Nõukogude Liidu juhtkonda, sest keskvõimule jäid sellega napid volitused. Tulemuseks oli 19.–21. augustil 1991 sõjaväelise riigipöörde katse.

Pihkvast saadeti Eestisse õhudessantvägede soomuskolonn, mis pidi oma kontrolli alla võtma strateegiliselt tähtsad tsiviilobjektid, sealhulgas Tallinna Teletorni. Soomukid jõudsid kohale 20. augusti õhtul. Sama päeva hilisõhtul kuulutas Eesti end Vabariigi Ülemnõukogu otsusega iseseisvaks.

21. augusti hommikul lõhkusid nõukogude dessantväelased väravad ja ründasid teletorni. Teletorni kaitsele kogunes rahvamass.

Teletorni ülem Georgi Morozov pääses torni kavalusega ettekäändel, et tuua ära dokumendid ja raha. Viidates nii ohutusele kui ka vajadusele tagada pumbajaama töö, õnnestus sisse lülitada elekter ja Vikerraadio lühilaine saatja. 22. korruse sidekeskust valvasid neli eesti meest, kelle olemasolust ei teadnud dessantlased algul midagi. Raadiolevi ning side maailmaga säilis, kuni ebaõnnestunud putši lõpuni 21. augusti õhtul, kui Teletorni saali üles seatud televiisor kandis üle Soome YLE TV teadaande augustiputši ebaõnnestumisest.

Giidi sõnul, kes elas teletorni lähedal, oli see hirmus.

Puutetundlikul ekraanil on nende sündmuste kohta häälega video

Teletorni kaitsjate kirjeldus. Kaks mustvalget fotot

  1. Kaamera objektiivi meenutaval ümmargusel fotol hoiavad fotole jäänud 13 meest müürina üksteisel käe alt kinni. Mehed on neljas reas. Meeste taga kasvavad kõrged põõsad. Seal on ka neljakandiline telgiga märk ja selle kohal ümar kiirusepiirang numbriga 40. Põõsaste taga keskel veidi eemal kõrgub teletorn. Selline ala on sõidutee ääres. Enamuses on noored 25–40 aastased mehed. Kolmel mehel on ees päikeseprillid, ühel on peas mootorratturi kiiver. Meeste pead on poolpöördes paremale ja nad vaatavad midagi, mis üle ühe on naeratuse näole mananud. Mehed on väga erineva pikkuse ja välimusega. Vaid ühel mehel on habe ja viiel vuntsid. Juuksed on lühemad ja pikemad, sirged ja lokkis, kuid korrektsed. Mehed on igapäevastes riietes: seljas on nii T-särgid kui ka triiksärgid, peal väga erinevad jakid. Nii lukkudega sportlikud kui ka eest nööbitavad teksajakid. Jalas enamusel eri värvi teksad, aga paar meest on töötunkedes.
  2. Teisel fotol seisavad kaitsjad teletorni juures. Teletorni kaks esimest korrust on fotol rahva taga. Inimesed on paremal, soomuk on vasakul rahva ees. Soomuki lasketoru on paremale. Soomuki juht istub, pea on üleval soomukist väljas. Peas on pead ümbritsev kõrvaklappidega tankistimüts. Ta vaatab tõsise näoga otse ette. Inimeste ja soomuki ees maapinnal on kõrvuti mitu rida roomikujälgi. Seisjate näod on tõsised, kõik vaatavad soomukit, kuid olukord ei tundu enam ohtlik olevat. Kaitsjaid on 4–5 rida. Kõik on noored mehed ja naised. Meestel on käed taskus või rinnal risti. Fotol on vähemalt 4 naist. Üks neist soomuki taga on kellegi kukil, et paremini näha. Mehed on riides nii nagu eelmisel fotol. Ka naised on pikkades pükstes ja jakkides või džemprites.

EDASI: MURRANGUD TELEMAASTIKUL.