Galerii sissepääsust umbes 30 meetri kaugusel on väljapanek inimese arengust ja Maa asustamisest inimeste poolt. Geeninäitus “Geniaalne” algab siit. Meil on mugavam tulla siia lõpus, kui lift laskub kahekümne esimeselt esimesele korrusele. Võib tulla liftist läbi kaupluse otse, infolauast paremal mööda ja väljuda läbi pöördukse või enne kauplust kohe peale vasakul asuvat seina pöörata vasakule ja väljuda. Siis pöörata paremale ja ringi ümber teletorni liikuda galeriisse.
Ajastute kell võtab Maa nelja ja poole miljardi aasta pikkuse ajaloo kokku kahekümne nelja tunniga. Miljon aastat möödub umbes 19 sekundiga. Kell on värvilisteks sektoriteks jagatud kahekümne nelja tunnine ring, mis on omakorda poolitatud siseringiks. Ööpaeva 24 tundi on märgitud välisringist väljapoole.
Kellal on kujutatud geoloogiline ajaskaala. Aegkonnad on välimisel ringil. Neid on neli: hadaikum, arhaikum, proterosoikum ja fanerosoikum. Sisemisel ringil on need omakorda jagatud väiksemateks sektoriteks, milledel igal on oma nimi.
Olulisimad sündmused Maa ajaloos on välja toodud eraldi vasakul kõrval siksakilisel joonel punktidena. Kui tänapäeva ühine eellane elas kell pool kuus hommikul, siis esimesed taimed tekkisid kell kolmveerand seitse õhtul. Inimese perekond ilmus alles päeva viimastel minutitel.

Inimese eellased koos kirjeldustega
Stendi ääres seisab 5 vineerist lõigatud elusuurust eellase kuju. Nad on alasti, tumedanahalised, mustade lokkis laialihoidvate juuste ja laia ninakujuga. Ainult eelviimane neist on heleda nahaga. Nad vaatavad külastajaid sõbralikult. Igast maketist vasakul on info kujutatu kohta, nii füüsilised näitajad, oskused kui asustamisala kaart.

Makettidel on paremalt alates:

1. Australopiteegid oskasid käia kahel jalal ja kasutasid tööriistu. Nende aju maht oli väiksem. Kujunesid välja 3,6 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Kuulsaim on Lucy, kelle jäänused leiti 1974 aastal Etioopias. Tal on suhteliselt suur pea, tugevad õlgad, käed on puusas. Naise õlgadel ja jalgadel on karvkate.
2. Homo erectus e. püstine inimene on esimene maailmarändur, kes Aafrikast 2 miljonit aastat tagasi välja rändas ja Vana Maailma asustas. Tal puudus karvkate, kasutas tuld ja viimistletud tööriistu. Maketil on Turkana poiss, kes oli umbes 10 aastane. Leiti 1984.aastal Keeniast ja on kõige paremini säilinud indiviid. Ta seisab poolviltu paremale, Käed on laiali ja hoiavad kaigast, mis on õlgadel.
3. Florese inimene elas püstise inimesega samaaegselt. Kunagine olemasolu avastati 2003 aastal Indoneesiast Florese saarelt. Kasvult oli ta tilluke. Maketil on naeratav naine, kelle käes on kaigas. Teine käsi toetab põske.
4. Neandertali inimene koos denisi inmesega. Neandertali inimesega elasime Euroopas umbes 10 000 aastat koos. Paar protsenti meie pärilikkusainest pärineb sellest ajast. See on nii kõigil mitte-aafriklastest liigikaaslastel. See eellane kõneles, tundis tuld ja kasutas tööriistu. Neandertali inimene on ainsana heleda nahavärvi, pruunide juuste ja sirge habemega mees. Ta kallutab pead paremale. Väikesed pruunid silmad vaatavad poolviltu vasakule. Nägu on erinevalt teistest pikliku kujuga, juuksed on kinnitatud nahkpaelaga. Ta rinnal ja kõhul on hõredad karvad. Käed on seljal.
5. Kaasaegne inimene Homo sapiens kujunes umbes 315 000 aastat tagasi Aafrikas. Maketil on Põhja –Aafrikast leitud säilmete põhjal kujutatud sale tumeda nahaga mees. Ta seisab kehaga vasakule, kuid vaatab kahtlustavalt külastajat. Tal on lühike must lokkis habe ja rinnal veidi musti karvu. Käed on ees vasakul küljel. Alakeha on värvitud valgetriibuliseks. Kaasaegne inimene on tänapäeva ainus inimliik. Meid on 7,6 miljardit.

Punktkirjas eellaste nimetused on kleebitud makettidest vasakule pea kõrgusele taha seinale.

Rändekaart
Inimese eellastest vasakule liikudes on suurel stendil laialilaotatud maailma kaart. Sellel on rohelised kombatavad nooled, mis näitavad kuhu ja millal inimesed Aafrikast tulid ja kuhu edasi läksid. Nooled on nummerdatud ja iga numbri kõrvale on trükitud ajavahemik millal ränne toimus. Noolte juures on punktkirjas kleebitud tekst, millel on number ja lühike selgitus. Ülemised põhjapoolsed nooled paiknevad nii kõrgel, et selleni ei pruugi ulatuda.
Tänapäeva inimene Homo sapiens levis üle Aafrika 300 000 aastat tagasi. Väljatänne toimus 70 000 aasta eest. Selle rände järeltulijad jõudsid Austraaliasse 45 000 aastat tagasi aga Uus-Meremaale alles 700 aasta eest.

Selgitused stendi noolte juures olevatele numbritele:

1. Anatoomiliselt moodsa inimese (AM) lahknemne Aafrikas. 260 000-350 000 aastat tagasi.
2. AM-i väljaränne Aafrikast. 55 000-65 000 aastat tagasi.
3. Euraasia asustamine, kus jõudsid Lähis-Itta ja liikusid edasi nii Euroopa kui Aasia suunas. 45 000-55 000 aastat tagasi.
4. Indoneesia ja Austraalia asutamine 47500-55000 aastat tagasi. Tänapäevased järeltulijad on aborigeenid.
5. Ameerika esmaasustamine. Esivanemad tulid Siberist 15 000-23 000 aastat tagasi
6. Põhja-Euroopa jääajajärgne asustamine 10 00-11 000 aastat tagasi. Skandinaavia ja Eesti olid seni kaetud jääga.
7. Põlluharijate rändelaine Lähis-Idast Euroopasse 10 000 aastat tagasi. Kaasnesid suured muutused elukorralduses ja geneetilises taustas.
8. Ida-Euroopa stepielanike rändelaine Euroopa ja Aasia suunas 4500 aastat tagasi. Siit pärineb suurem osa eurooplaste geneetilisest materjalist.
9. Polüneesia asustamine. Saared asustati merd mööda 3000-5000 aastat tagasi.
10. Eskimote jõudmine Ameerikasse 3000-4000 aastat tagasi. Ka tänapäeval elavad eskimod Siberis, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal.
11. Uus-Meremaa asustamine 700 aastat tagasi. Asustamist raskendas Polüneesia saarete kaugus- lähimad on 1000 km kaugusel.

Skeemil on kaks sinist ringi.
Esimene parempoolne ring A. asub Indiast põhjapool. Tähistab Denisi inimesega segunemist. 1-2 protsenti paapuate genoomist pärineb denisi inimeselt.
Teine vasakpoolne ring B. ümbritseb maid ümber Musta mere. Tähistab Neandertali inimesega segunemist. 1-3 protsenti mitteaafriklaste genoomist pärineb neandertali inimesest.

EDASI: KAHEKÜMNE TEISE KORRUSE KOHVIK.

360° vaade!