Teletorni ehitus algas 4. veebruaril 1975. aastal ehitusplatsi ettevalmistamisega. Veebruaris hakati kaevama 9 meetri sügavust vundamendiauku, mille põhja valati kaheksa ja poole meetri paksune kogu torni püstihoidev betoonplaat. 30. septembril pandi teletorni nurgakivi ENSV Vabariiklikule Tallinna teletornile. Selleks kogunesid sinna Eestimaa Kommunistliku partei juhtkujud.
Ehitus venis kaks aastat. Põhjuseks materjalipuudus. Kuid ta kerkis siiski ja avati ametlikult 11. juulil 1980. aastal, ehkki palju tööd oli veel pooleli.
Laupäevakud
Entusiastlikult korraldatud laupäevakute käigus puhastati ehitusplats. Lisaks 4. Ehitustrustile töötasid objektil eri aegadel kolmekümne kahe ehitusorganisatsiooni töömehed. Abiks tuli ka Vilniuse teletorni ehitanud keerukatele eriobjektidele spetsialiseerunud brigaad. Kaasati üliõpilaste ehitusmalevlasi, seda eriti keerukamate tööde puhul. Nende hulgas olid Smolenski Ülikooli meditsiinitudengid. Töölisi oli ligi 3000. Enne avamist koristasid ehitusprahti kohale organiseeritud sõdurid.
Materjalipuudus, kvaliteet
Teletorni ehituse suurim mure olid puuduvad või ebakvaliteetsed materjalid. Puudu oli puidust, aknaraamidest, akendest, soojustusmaterjalist. Betoonivalu armatuurid võisid olla valesti komplekteeritud või kõverad. Uue partii tellimine ja selle kättesaamine või materjali kõlblikuks muutmine oli suur ajakulu. Töögraafikust oli raske kinni pidada ja algsest valmimistähtajast loobuti. Töötati selle nimel, et torn väliselt ja tehniliselt olümpiaregati ajaks töökorda saada. Korduvalt tuli kolme kuu asemel töö ära teha pooleteise või kahe kuuga. Neid näitajaid sai esitada töövõiduna.
Tehnilised lahendused
Betoontüviku ehitamisel valati kogu tüvik kohapeal liugvormi, mida aeg ajalt ülespoole tõsteti. Torni tüvel on sellest iga kahe ja poole meetri järel rant. Vormi sees monteeriti armatuur ja täideti betooniga. Nii on iga valatud vöö eelmisest ahtam.
Torni metallosa monteerimist alustati tipmisest otsast, mis tõsteti üles ja kinnitati selle alla järgmine.
Liftišahti plokid pandi kokku maapinnal, tõsteti valmis valatud betoontüvikusse ning monteeriti selle sees omavahel kokku.
Ülemine ringehitis valmistati samuti ette maapinnal. Ringehitise metallkonstruktsioon tõsteti üles ja toestati kuueteistkümne betoonist valatud toega.
Põleng
Mõned kuud enne valmimist, kuuenda aprilli hoogtöölaupäevakul, süütasid keevitamissädemed ehitusprahi. Süttisid lähedalasuvad fiiberkaablid. Brigadir Väino Saar raius kaablid läbi, kuid tuli jõudis ikkagi kaablišahti kaudu kümnenda korruse ruumidesse. Ülesseatud nn. mobiilside aparatuur Altai hävis täielikult. Telefoniaparaat sulas känkraks. Järgmisel päeval Nõukogude Liidu sideministeeriumi delegatsiooni saabumiseks ajaks lubjati põlenud sisesein valgeks. Töödejuhataja karistus piirdus tööordenist ilmajätmisega. Põlenud seadmed asendati samal ajal ehitamisel olnud Tbilisi teletornile mõeldud varustusest.
Saatetehnika
Suuremõõtmelise saatetehnika sisseseadmiseks jäeti osad välis- ja vaheseinad ehitamata. 1979 aasta oktoobris sai hakata saatetehnikat paigaldama. Kohati tuli saatjate ümber ehitada kilest telgid, et kaitsta neid ehitustolmu ja seadistamisega tegelevaid tehnikuid külma eest. Vahel kukkus alla ka haamer või mõni lauajupp. 20. detsembril 1979 läks eetrisse esimene proovisaade.
Sisekujundus
Eriprojekti järgi tehti kujundus nn. esindusruumidele: fuajee, lifti eesruum, saal, kohvik ja vaateplatvorm. Töö tegi noor sisearhitekt ja ERKI õppejõud Aate-Heli Õun. Lifti ja fuajee kujundus oli lakooniline. Kiviplaatidest põrandale ja seintele oli ette nähtud minimalistlik muster, põrandale markeeritud ilmakaared ja tuulte roos. Seevastu saali seinu ja põrandat kattis punane mistra ja toolidena kasutati nn. konjakitoole. Tooli istumisosa oli ümara istujat ümbritseva madala seljatoega. Tool toetus ühele alt laienevale jalale.
Kohvik sai talumajalikult tume: mustast graniidist põrand ja must ripplagi. Mustad kahhelplaadid seintel ja vasakul asuva baari letiosal. Ajapuudusel loobuti baariosa eriprojekti järgi valmistamisest.
Tooni lisasid laest allarippuvad ämblikuvõrgulaadsed makrameed, mis tehti käsitsi sõlmtehnikas. Kohvikus olid ümarad laudlinaga kaetud lauad, iga ümber neli valget pehme sisepinnaga konjakitooli.
Jaapani liftid
Viiekümne neljast blokist liftišahti paigutati Jaapanist pärit liftid. Tööde jälgimiseks kohale sõitnud firma esindaja osales loosimisel ja sai peavõiduks auto Lada. Kuna kohapealne varustussüsteem ei suutnud talle kohe autot pakkuda, saadi see siiski Ministrite Nõukogu esindajate kaudu. Auto saatus pole teada.
Hoogtöö
Kõik esindusruumid oli vaja seada korda kõrgete amentnike vastuvõtuks. Avamise eelsel ööl tehti hoogtööd. Viimistleti torni sisemust. Kohale toodud sõjaväelased koristasid territooriumi ja istutasid muru.
Sama öö tugeva tormiga oli tunda torni kõikumist. Akna alt sisse pressinud väikse loigu pealt oli torni liikumine hästi näha.
Selle perioodi kohta on puutetundlikul ekraanil väljapanekus fotod.