Moskva valiti 1980. aasta suveolümpialinnaks ning Tallinnas toimus selle raames olümpia purjeregatt. Teletorni hoone lisati olümpiaobjektide nimekirja, mis garanteeris nö rohelise tee saamaks olulist varustust. Seetõttu seati ka Vilniuse teletorni jaoks mõeldud aparatuur üles hoopis Tallinnas ja teletorn lasti käiku õigeaegselt, Vilniuse oma aga viibis ligi aasta. Teletorni ehitus algas 1975. aastal ning sai valmis just planeeritud ajaks. Valmimine võttis aega mõni kuu vähem kui viis aastat.

314 meetri kõrgune Eesti kõrgeim hoone avati pidulikult 11. juulil 1980, kohal oli kogu tolleaegne nomenklatuur. Nõukogude aegset tegelikkust ilmestab üks tolleaegsetest Teletorni töötajatest Igor Lukas: “Kuigi olümpiaks läks kogu see kupatus tööle, /.../ lülitati järgmisel päeval vesi välja ning kuni järgmise kevadeni oli meil kuivpeldik.”

Torn sai kiiresti populaarseks ajaveetmise kohaks. Siin tähistati nii ametlikke kui ka perekondlikke sündmusi.

Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taastamise üheks olulisemaks sümboliks, kuna siin toimus rida olulisi sündmuseid, mis olid seotud 20. augustil 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud  "Otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest". Kuulake Harri Tiido 1991. a intervjuu salvestust teletorni kaitsjatega, kes viibisid ja kaitsesid torni 20. aastat tagasi.

170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu suleti. Torn taasavatakse täieliku uuenduskuuri läbinuna 2012. aasta kevadel.


DAATUMID

30. september 1975 – nurgakivi panek. Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet. Projekteerijate ees seisis kaks keerulist ülesannet: valida teletorni konstruktsioon ja ehituskoht.

Mai 1977 – raudbetoontüve ehitamine, paigaldatud oli 17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri.

13. juuni 1978 – torn saavutab projektkõrguse 314m. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab imetabase kõverjoone.

30. oktoober 1978 – ülemise ehitusosa sõrestiku ülestõstmine. Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal torni tüve ümber ja tõsteti siis 170 m kõrgusele.

Aprill 1980 – brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud tornitüve šahti kaablid, tuli levis kiiresti ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar suutis põlevad kaablid viimasel hetkel läbi raiuda.

11. juuli 1980 – Tallinna Teletorni ametlik avamine.

20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal.

22. juuli-1. august 1980. aastal – Moskva Suveolümpiamängude Purjeregatt, milleks valminud paljude Tallinna ehitiste hulka kuulus ka uus Teletorn.

19.august 1991-  Moskvas toimus Augustiputš. Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse käigus üritas isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee vandenõulasi vägivaldselt kõrvaldada Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi ametikohalt ning teha lõpp tema liberaalsele perestroikapoliitikale.

20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse.

26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele.

Kevad 2012 – peale põhjalikku renoveerimist avatakse legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Teletornist on saanud elamuskeskuspaljude võimalustega nii suurtele kui väikestele, avatakse ka futuristlik näituseruum Eesti tippsaavutustest.